Unustamatu saar

Olime seal koos nii õnnelikud. Ma ei teadnud siis, et sina jääd mäletama seda saart ühe ilusa hetkena, mina aga kohana, kust ma polegi päriselt tagasi tulnud. Seal oli kõik, millest olin unistanud. Ärkasin hommikuti teadmisega, et oled lähedal ja terve päev on veel meie päralt. Ma ei osanud tahta midagi enamat. Uskusin, et see, kui hea meil seal oli, tähendab meile mõlemale sama. Hiljem sain aru, et olime küll samas paigas, kuid tulime sealt ära erinevalt. Sina võtsid kaasa ilusa mälestuse. Mina jäin igatsema elu, mis tundus seal korraks võimalik. Vahel mõtlen, et ma ei igatsegi enam saart ennast. Igatsen seda, kui kindlalt ma seal meie ühisesse õnne uskusin. Seda inimest, kes ma sinu kõrval olin, enne kui teadsin, et ühest ja samast hetkest võib ühele saada mälestus ja teisele kodu.