KÕRGHETK. Täiuslikkuse melanhoolia

Mõni hetk on elus nii täiuslik, et sa ei muudaks selles midagi. Tunned rõõmu, tänulikkust ja joovastust. Tahaksid jääda sinna, kus oled, nende inimeste keskele, sellesse valgusesse.
Ja just siis, kui oled õnnelik, tabab sind mõte, et võib-olla ei saagi midagi elus enam parem olla. Vahel ei sünni nukrus sellest, et midagi on puudu, vaid sellest, et sa ei oska enam midagi juurde soovida.

Sellest vaiksest vastuolust räägivad just selle näituse maalid. Nende keskmes on taipamisest sündiv melanhoolia, mis ei võta kõrghetkelt rõõmu, vaid annab sellele sügavuse.
Täiuslikkust kogedes tajume ühtlasi selle haruldust ja mööduvust. Kõrghetke rõõm on kõige kirkam siis, kui igatsus selle järele on juba alanud.